Tuhalaane külas on elanud mitmed kuulsused. Siit on pärit kunstnikke, kirjanikke ja riigitegelasi. Kõigi nende kohta oleme praegu koostamas kokkuvõtet. Selleks oleme külastanud erinevaid külaelanikke, Kitzbergi tuba-muuseumi jne. Alljärgnevalt üks artikkel Tuhalaane juurtega riigimehest Jaan Poskast:

Jaan Poska ja rahulepingute sõlmijad.

prof. Peeter Järvelaid

Tartu rahulepingu sõlmimise kogemus on meie poliitilise kultuuri ajaloos oluline etapp. Kui igapäevaselt isegi 21. sajandiks pole meil veel juuri ajanud poliitilises kultuuris omavahel kompromisside leidmise oskus, siis eesti poliitikale tuleb au anda, et väga kriitilistes situatsioonides ollakse võimelised eneseületuseks. Tartu rahulepingu sõlmimise kogemus on üks eeskujusid, mis meie poliitilises kultuuris kohe keerulises olukorras poliitikutel eeskujuks võtta olnud. Kui me võtame Tartu rahulepingu ja vaatame sellele allkirjade andmise järjekorras, siis saame Jaan Poska (1866-1920), prof. Ants Piip (1884-1942), arst dr Mait Püümann (Püümets) (1882-1965), Julius Friedrich Seljamaa (1883-1936), kindralmajor Jaan Soots (1880-1942). Muidugi tuleb meelde tuletada Eesti  delegatsiooni sekretäri William Tomingast (1895-1978), kelle mälestused vähemalt kriitilisel lugemisel annavad palju juurde omaaegsete rahuläbirääkimiste inimliku tasandi mõistmiseks. Nõukogude Venemaa esindajatena kirjutasid rahulepingule alla küll vaid  Adolf A. Joffe (1883-1927)  ja Isidor I. Gukowski (1871-1921), kuid see ei anna bolsevistliku Venemaa rahudelegatsioonist loomulikult õiget pilti. Bolsevikud olid Tartus toimuvate läbirääkimistega sidunud tegelikult kogu oma raskekahurväe. Nii käis Tartust küll lühiajaliselt rahuläbirääkimiste laua taga läbi ka Leonid B.Krassin (1870-1926). Tagalast (Moskvast) jäid Vene delegatsiooni katma nii Georgi V.Tsitscherin (1872-1936) kui tema suur konkurent Maksim (Meer-Genoch) M.Litvinov (Vallach Filkinstein) (1876-1951). Tasub meenutada, et näiteks kindral Feodor Kostjaev, oli lõpetanud samuti Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja omas samasugust sõjalist kogemust nagu J.Laidoner, J.Soots, V.Mutt. W.Tomingas nimetab seda mõlema poole jõudude seisu küllalt võrdseks, sõjaliste ekspertide osas võtab olukorra kokku isegi värvika vanasõnaga „et vikat läks kivi otsa.“ Mitte ainult meeste ettevalmistus, sõjaline kogemus, vaid kindrallik käitumine olid täiesti analoogsed, nad olid väärilised vastased ka sel diplomaati lahinguväljal. Nad olevat tõstnud vaidluse ajal häält toonideni, nagu „oleksid kamandanud armeekorpust.“  Ehk see käib diplomaatilise mängu juurde, kus ägedate vaidlejate kõrval oma kindel roll mängida vaikse häälega tegutsevatel kokkuleppijatel, kelleks olid Jaan Poska ning Adolf A.Joffe. Adolf Joffe oli nagu M.Püümangi hariduselt arst. A.A.Joffe oli arstihariduse saanud Berliinis ja Viinis. Joffe oli hakanud huvi tundma Viinis psühhoanalüüsi vastu, kus sõbrunes Sigmund Freudi (1856-1939) õpilase Alfred Adleriga (1870-1937). A.Joffe oli S. Freudi õpetuse hea tundja. Kui kunagi peaksid Eesti ajaloolastele avanema Venemaa välisministeeriumi arhiivis, kus hoitakse Tartu rahuläbirääkimiste olulisi taustamaterjale, siis pole välistatud, et leiaksime sealt meie delegatsiooni liikmete psühhoanalüütilised portreed. Sel foonil W.Tomingase viide, et näiteks Ants Piibu päevik sattus mõneks ajaks Vene delegatsiooni kätte, pole ilmselt väga palju uut andev fakt, Adolf Joffe märkmed meie poliitikutest võiksid ajaloolastele- kui psühhoanalüüsi ajaloo uurijatele olla aga väga huvitav.

 

 

Täna elavad Tuhalaanes muusikud Jaak Tuksam, Hedvig Hanson ja Andre Maaker

Hedvig ja Andre on meile abiks olnud paljude ürituste korraldamisel. Meeldejäävad olid emadepäeva kontsert ja laste jõulupidu. Samuti Andre suur abi noortevahetuse korraldamisel. Noortevahetusel olid meile toeks veel ka Ermas Hein, Ants Tomp, Arne ja Silvia Soro. Samuti kõik Tuhalaane küla noored.

2009 oli tegus aasta...:)

Tuhalaanest on pärit Arne Mikk (http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=4039)

Linke meie staaridest:

http://www.sakala.ajaleht.ee/170908/esileht/arvamus/5036404.php