http://maarjaurb.blogspot.com/2009/02/wer-tyu-i-kuulan-lobusat-voi-siis-mitte.html

Wer tyu i

Kuulan lõbusat või siis mitte nii lõbusat laulu sellest kuidas tee tööd ja näe vaeva, muidu... Emma Härdelin, ikka. Mulle Emma meeldib, Triakel käis kunagi Eestis ka, siis kui hea rootsi aeg oli ja palju rootsi esinejaid käis. Garmarna käis vist ka kunagi meitel, see oli Emma noorepõlvebänd, siis kui ta metsik oli ja karmi muusikat tegi. Karmarna. Vahepeal nad olid vist Sofia ja Meelikaga Vormsi vaimulikke rahvalaule laulmas ...strand....rand, isa käis neid salvestamas, sellepärast tean. Ja siis isa ütles midagi lugupidavalt Emma kohta ja mulle on see lugupidamine sisse jäänud, juurde on tulnud oma lisarõõm. Ma lähen teen ühe piparmünditee. Ükspäev tuli nii suur polska tantsimise isu peale, et ei teadnud, mida peale hakata. Mine või Rootsi. Ikka Emmat kuulates. Aga tegelikult võiks ma hoopis meie tantsuklubides käia musamajas, seal saab meie tantse rõemsalt tammuda. Täna oli ka tantsu isu, Tuhalaanes. Ma olin pikalt voodis, nagu pühapäeviti ikka ja siis helistas Jaak ja ütles, et Tuhalaanes on suurkontsert täna, et Lunge on just varsti Tallinnast tulemas ja ei taha üksi sõita, tulgu ma ja võtku kaasa ka kedagi. Helistasin siis Lungele, kellega ma üldse küll kunagi rääkinud pole, ta ei ole ju ikkagi üldse minu seltskonnast. Tüdrukud, keda kaasa kutsusin olid kõik mööda ilma laiali nii et läksin üksi. Päris hariv ja lõbus sõit oli. Ja see Tuhalaane kontsert oli nii tore. Lindpriid pole minu rida, võiks lausa öelda, et ma ei kannata neid eriti, aga Kalda mängib ikka nii hästi viiulit, et ja jah ja siis nad said läbi kenasti ja oli vaheaeg. Ja siis sai kohalikke imehäid küpsetisi puhvetist osta nii 2 ja 4 krooni eest. Kontsert toimus Tuhalaane vanas puust koolimajas, künka otsas kiriku varemete kõrval, korsten tossas ilusti ja tuba oli soojaks köetud, nii soojaks, et Lunge, kes suure raudahju juurde mängima sattus ütles pärast, et ta akordionil hüppasid mingid jubinad pilli sees küljest ära selle sooja pärast ja ta mängis poole häälega ühte poolt, aga igastahes oli seal kena ja sisekujundus oli üliebamaitsekalt armas, enne tegin veel jalutuskäigu vanal kalmistul, vaatasin jänesejälgi, tundus, et jänesed ongi põhikülastajad seal. Igastahes astusid üles veel kaks kohalikku muusikut, akordionimees ja viiulimees, vanamehed, üks tatsas oma ainukese jalaga rütmi, alguses veel ütles humoorikalt, et "ma istun, mul ei ole kerge tasakaalu hoida", oii, olid ikka mehed! Tuhalaane valssi laulsid, mis oli tore, vaatasin, et Kalda haaras kohe paberi järgi, et lugu kirja panna. Nende meeste pärast see kontsert tehtigi, Tuksam korraldas. Pärast laulsid Sofia ja Jaak, siis tehti "Looja võta õnne anda, hoia meite mereranda", täiskomplekt muusikuid: keegi bassimees, Lunge, Kalda, Tuksam, Sofia, Jaak, Sööt, kohalikud pillimehed elasid lihtsalt kaasa. Sööt tegi kogu selle seltskonnaga isegi paar Jääääre lugu, mis kõlasid selles koosseisus eriti ägedalt. Üks liblikas ärkas talveunest ja lendas ja kõik olid maru õnnelikud. Tuksam pani liblika laulu sisse ka. Tuksam laulis ühe uue ilusa laulu, Jaak tellis talt "Elu keset metsa", mille peale Tuksam ütles, et "oled kindel või?" ja siis hakkas laulma hoopis teist laulu, loo lõpus tellis Jaak talt jälle vaikselt viibates metsalaulu, Tuksam jälle, et "oled kindel või?" ja hakkas hoopis "Meel unus mägede taha" laulma. Metsalaul jäi ära. Aga lõpuks läks asi nii lahti ja lõbusaks, et pärast vaheaega pidi hakkama veel edasijämm, aga Lunge hakkas ära minema, nii et ma ka. Kuigi küsisin Jaagult, et kas ta tuleb hiljem äkki ära ja saab temaga, aga ta ütles, et hiljemalt homme hommikuks jah läheb, ja polegi mul vaja igalepoole trügida. Tagasisõit oli veel lõbusam ja käisin ära Hiinas, Austraalias, Uus-Meremaal, Võhandu jõel ja paljudest teistes kohtades. Jutt võlus meid kiiresti Kalamajja, hüppasin maha ja koduteel kohtasin Margust ja sain aru, et olen oma kosmosegraafikus.